Esiteks loobuti kaubamärgi graafilise kujutatavuse nõudest, et teha teed innovatsioonile. Nimelt, kuna teatavad märgid, näiteks helimärgid, mille hea näide on Metro-Goldwyn-Meyeri lõvimöire, ei ole iseenesest visuaalselt tajutavad ja seega ka graafiliselt kujutatavad, oli selliste märkide registreerimine keeruline.
Euroopa Kohtu praktikast küll tuleneb, et ebatraditsioonilisi kaubamärke saab teatud tingimustel registreerida, kuid õigusaktina „kivisse raiutud" pole see olnud kunagi. Praeguseks on tehnika tase piisavalt arenenud, et graafiliselt mittekujutatavate tähiste õiguskaitse ulatust täpselt piiritleda. Näiteks helimärkide puhul tulevad ilmselt kõne alla helifailid.
Pane tähele
Euroopa Liidu kaubamärgi taotlemine
Ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlus esitatakse Siseturu Ühtlustamise Ametile.
Eesti taotleja võib taotluse esitada ise või määrata esindajaks oma töötaja, patendivoliniku palkamine OHIMiga suhtlemiseks ei ole kohustuslik.
Taotluses tuleb loetleda kaubad ja teenused, mille kohta ühenduse kaubamärki soovitakse registreerida. Kaubad ja teenused peavad olema õigesti klassifitseeritud Nizza klassifikatsiooni järgi. Elektroonilise taotluse täitmisel saab termineid lisada otse kaupade ja teenuste andmebaasist TMclass, mis lisaks Nizza klassifikaatori ametlikele terminitele sisaldab OHIMi heaks kiidetud kaupade ja teenuste nimetusi. See kiirendab oluliselt taotluse läbivaatamist. Pärast taotluse esitamist ei ole enam võimalik kaupu ja teenuseid lisada.
Ühenduse kaubamärgisüsteem annab ettevõtjale võimaluse n-ö liita oma siseriiklikult registreeritud kaubamärgi ja ühenduse kaubamärgi kaitsed, et kaubamärgi omanik ei peaks paralleelselt jõus hoidma kaht identset kaubamärki, mis kehtivad samal territooriumil – näiteks Eestis registreeritud kaubamärk ja Ühenduse kaubamärk.
Kahju tekkimist saab ennetada
Lisaks laiendati kaubamärgiomanike õigusi nii, et nad võivad juba ettevalmistavas staadiumis sekkuda tegevusse, mis tulevikus ilmselt rikub nende õigusi. Kaubamärkide puhul kehtib põhimõte, et õigus keelata kellelgi kasutada kaubamärgiga identset või sarnast tähist tekib ainult siis, kui teine isik kasutab seda äritegevuses seoses konkreetsete kaupade või teenuste turustamisega.
Näiteks kui varem sai piimapakil kujutatud rikkuva tähise kasutamist keelata alles siis, kui piim oli poeletil kättesaadav, siis nüüd saab sekkuda juba siis, kui tsehhis toodetakse rikkuva tähisega kilepakendit, kuhu piima ei ole veel sisse lastud.
Kaubamärgiomanikud said ka õiguse keelata tuua liidu territooriumile transiitkaupu, mis kannavad kaubamärki, millel on kaitse küll liidus, aga mitte väljaspool seda asuvas kauba sihtkohariigis. Selline õigus on vastuolus kaubamärkide territoriaalsuse põhimõttega ja Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt ei ole tööstusomandiõigused ellu kutsutud transiidi keelamiseks.
Elust võetud näitena, kui isik transpordib teatava kaubamärgiga kaupu Aasiast Aafrikasse, kusjuures lähte- ega sihtkohas ei ole kaubamärk kellegi kaitstud ning transiiditee viib läbi Euroopa Liidu, kus kaubamärk on kaitstud, võib liidu kaubamärgi omanik keelata kauba toomise või asumise liidus, sõltumata sellest, et transiitkaupa liidus turustama ei hakata. Tõsi, sellekohane õigus lõpeb, kui kaupade vedaja tõendab, et sihtkohariigis keeluõigus puuduks.
Autor: Mart Parind, Advokaadibüroo Cobalt jurist
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!